Eduka infoühiskonna toimimise aluseks on ühiskonnaliikmete digipädevus ja selle saavutamiseks oluliste digioskuste olemasolu. Digipädevusena mõistetakse valmisolekut kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. Digioskuste omandamise ja arendamise kaudu on ühiskonnaliikmetel võimalik parandada oma elukvaliteeti ja konkurentsivõimet tööturul ning seeläbi panustada majanduse arengusse.

Eestis on digitaalse kirjaoskuse ehk infotehnoloogiliste baasoskuste omandamine ja arendamine olnud prioriteet nii inimeste endi kui ka riigi ja erasektori jaoks. „Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020“ toob välja, et infoühiskonna arengu peamine alussammas Eestis on olnud avaliku sektori aktiivne roll innovaatiliste lahenduste tellimisel ja arengueelduste kujundamisel, pangandus- ja telekommunikatsioonisektori panustamine uutesse tehnoloogiatesse ning ühiskonnaliikmete valmisolek uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamiseks.

On hea tõdeda, et ületame Euroopa Liidu keskmisi näitajaid digitaalsete oskuste ja kodanike internetikasutuse poolest (85%). Eesti on ka veebis pakutavate avalike teenuste osas Euroopa liider ja e-panganduse kasutuselevõtu määr on üks Euroopa Liidu kõrgemaid (90%).

Samas digitaalse tehnoloogia integreerimisel oma igapäeva- ja tööellu jääme alla EL keskmise. Aastaks 2020 eeldab 90% töökohtadest digitaalse kirjaoskuste olemasolu, kuid enda töötajate IKT-alaste oskuste koolitamisega tegeleb vaid 10% Eesti ettevõtetest.  Eesti ettevõtted on Eurooa Liidus alles 23. kohal elektroonilise info jagamise ning sotsiaalmeedia kasutamise osas. Ka OECD täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC tulemused Eesti inimeste infotöötluse ja tehnoloogiarikkas keskkonnas hakkamasaamise osas näitavad, et madala infotöötlusoskusega inimesi on Eestis 8-10% ehk 72 000 – 90 000 inimest ja tehnoloogiarikkas keskkonnas ei saa hakkama 42-44% inimestest. Jätkuvalt ei kasuta märkimisväärne osa eestlastest ka kõige kättesaadavamat kaitset turvalisust nõudvate e-teenuste kasutamisel - turvalist internetikasutust võimaldav elektroonilisi identiteete on väljastatud Eestis alates 2002. aastast, kuid ainult 51% eestlastest kasutab neid.  

Et Eesti oleks jätkuvalt innovatsioonile avatud, efektiivne ja edukas Euroopa riik, kes näitab eeskuju teistele, on oluline tõsta jätkuvalt meie kodanike ja tööjõu IT-teadlikkust. Järjest kiiremini muutuv IT-maailm nõuab suuremat tähelepanu turvaliste digilahenduste kasutamisel ning toetust kodanikele elukestvas õppes osalemiseks.

Leidmaks ühiselt lahendusi nimetatud digioskuste arendamisega seonduvatele väljakutsetele, mis toetavad ka dokumentides “Eesti infoühiskonna arengukava 2020” ning “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” sedastatud digioskustega seotud eesmärkide täitmist ning toetavad läbi selle Eesti infoühiskonna ja seeläbi ka majanduse arengut, kutsuti ellu Eesti Digioskuste Koostöökoda.

Koostöökoda soodustab liikmetevahelist regulaarset infovahetust parimate praktikate jagamiseks ning võimaldab vajadusel ühiste tegevuste elluviimist ning liikmete tegevuste vastastikust võimendamist.


Uudised

Üritused